{"product_id":"rheumatic-fever-information-sheet-te-reo-maori-he8174","title":"Rheumatic fever - information sheet - te reo Māori - HE8174","description":"\u003ch3\u003eHe kōrero whakamārama\u003c\/h3\u003e\n\u003ch2\u003eTe mate rūmātiki\u003c\/h2\u003e\n\u003cp\u003e\u003cstrong\u003eKo te mate rūmātiki he māuiui kaha rawa e pā kinotia ai te manawa. Ko te whana o te \u003c\/strong\u003e\u003cstrong\u003ekorokoro he tohumate wawe me mātua mataara. Ka pā tēnei mate ki te tangata kei te \u003c\/strong\u003e\u003cstrong\u003e3 ki te 35 tau te pakeke.\u003c\/strong\u003e\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKo te noho tahi ki tētahi e mate ana i te mate rūmātiki, he hiki i te tūpono ka pāngia hoki koe.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003e\u003cstrong\u003eWhakapā atu ki tō GP, ki tō tākuta, ki tō kaiwhakarato hauora, me waea kore utu rānei ki Healthline 0800 611 116, ahakoa te hāora 24\/7\u003c\/strong\u003e ki te whana te korokoro o tētahi tangata kei tō whare, kei te 3 ki te 35 tau tōna pakeke.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eMe kimi kupu ārahi ia te wā ka whana he korokoro, he āheinga nō te kitakita mate rūmātiki kia hoki mai.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eAhakoa pea ko te korokoro whana ka mātāmua mai, he hua kino anō tō te mate rūmātiki, arā:\u003c\/p\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003eka pā kinotia te manawa.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eka mamae ngā turi, ngā punga, ngā tuke, me ētahi atu pona.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eka kori poka noa nei te ringa.\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e\n\u003cp\u003eIna pāngia te tangata e te mate rūmātiki, ka tūkinotia pea ngā pūtau o te manawa. Ka kīia tēnei he mate manawa rūmātiki. Me wero te hunga e pāngia ana e te mate manawa rūmātiki ki te paturopi ia 28 rā (whā wiki) mō te 10 tau neke atu, hei ārai i te hokinga mai o te mate rūmātiki, ā, hei aukati hoki i te tūkino rawatia o te manawa. I ētahi wā, ko ētahi e pāngia ana e te mate rūmātiki me hāpara te manawa.\u003c\/p\u003e\n\u003ch3\u003eKa takea mai te mate rūmātiki i hea?\u003c\/h3\u003e\n\u003cp\u003eKo te mate rūmātiki ka pūtake ake i tētahi huakita e kīia nei ko te Group A Streptococcus, arā, te “strep”.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKa noho tēnei kitakita ki te korokoro o ētahi tāngata me te kore o te tohumate e puta, engari anō ētahi, ka whana te korokoro, ka pokea rānei (e kīia nei he mate korokoro strep).\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKo ētahi tāngata e pāngia ana e te mate korokoro strep ka pāngia hoki e te mate rūmātiki. Me wawe te kimi rongoā mō te korokoro e whana ana, hei kaupare i te kitakita e kore ai e horapa.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKo ētahi rangahau e kī nei he hononga pea tō te mate kiri strep ki te mate rūmātiki, engari kāore anō kia mārama rawa mēnā koirā tonu te pūtake o te mate.\u003c\/p\u003e\n\u003ch3\u003eNgā tohumate - Ngā āhuatanga ka kitea, ka rangona \u003c\/h3\u003e\n\u003ch4\u003eMe wawe te kimi rongoā mō te korokoro e whana ana\u003c\/h4\u003e\n\u003cp\u003eKo te whana o te korokoro te tohumate mātāmua o te mate korokoro. Mō te tamaiti, ko te tohu o te korokoro whana, he uaua pea tana horo, tana kai, tana inu.\u003c\/p\u003e\n\u003ch4\u003eKia mataara ki ngā tohumate o te mate rūmātiki\u003c\/h4\u003e\n\u003cp\u003eEhara i te mea katoa te hunga ka pāngia e te mate korokoro ka pāngia anō hoki e te mate rūmātiki.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKo te hunga ka pāngia e te mate rūmātiki ka pāngia anō hoki e ēnei tohumate e whai ake nei i roto i te wiki kotahi, i ngā wiki e rima nō muri i te whana o te korokoro:\u003c\/p\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003ehe pono mamae – koinei te tohumate ka kaha kitea. Ka māngeongeo, ka pupuhi, ka wera anō hoki pea ngā pona. Ko ngā pona pēnei i te hope, i te turi, i te tuke, i te punga me te whatinga ringa. He pona anō pea ka mamae i roto i ngā rā. Mā te pona mamae e kokekoke ai, e ngoikore ai te hīkoi, he mamae rawa nōna.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eTe hē o te manawa — tērā pea ka hē te manawa i te wā e kori ana.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eHe hakihaki.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eHe puke iti, mamae kore ka puta i raro i te kiri o te tuke, o te whatinga ringa, o te turi, o te punga, o te tuarā.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eKa kori poka noa nei te ringa, te waewae, te arero, me te kanohi. Tērā e pōhēhētia pea he tūtū tamariki noa iho nei te mahi, he kore rānei e noho puku, ā, ka uaua pea te tuhituhi. Ka mutu te kori pēnei ka moe ana.\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e\n\u003cp\u003eKo te tamaiti me te rangatahi pea ka:\u003c\/p\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003engau te puku.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003ewhakaheke taimaha.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eka kino te ngenge.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eka mau roa te kirikā 38°C neke atu rānei te wera, mō ngā rangi e toru pea.\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e\n\u003cp\u003eHaere nei te wā, ka ngaro te nuinga o ēnei tohumate. Engari ko te tūkino i te manawa ka mau tonu pea.\u003c\/p\u003e\n\u003ch3\u003eKo te rapu āwhina hauora\u003c\/h3\u003e\n\u003cp\u003e\u003cstrong\u003eMēnā e whana ana tō korokoro, tō tētahi rānei o tō kāinga kei te 3 ki te 35 tau te pakeke, whakapā atu ki tō GP, ki tō tākuta, ki tō kaiwhakarato hauora rānei, me waea kore utu rānei ki Healthline \u003ca rel=\"noopener\" title=\"call 0800 611 116\" href=\"Tel:0800611116\" target=\"_blank\"\u003e0800 611 116\u003c\/a\u003e i ahakoa te hāora 24\/7. \u003c\/strong\u003e\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eTērā pea ka whakamātauhia koe e te kaiwhakarato hauora mō te tūpono pāngia koe e te mate korokoro, ka whāngaihia pea koe, koutou rānei o tō kāinga ki te rongoā paturopi. Mā te kai rongoā paturopi e āraia atu ai te horapa haere o te mate rūmātiki ki a koe, ki tō whānau.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKa pāngia ruatia ētahi e te mate rūmātiki, nō reira me mātua whakamātau ngā korokoro ia te wā ka whana.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eKa hiahia pea tō tākuta ki te whakamātau i ō kiri mō te tūpono kua pokea e te kitakita strep, kia whāngaihia mai ai hoki ki te rongoā paturopi. Mā te pokea o te kiri ki te mate strep ka:\u003c\/p\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003epupū ake pea he hoipū māngeongeo ka mārō, ka hakihaki (ki te ihu, ki te waha, ki te waewae i te nuinga o te wā),\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eka māngeongeo pea, ka wera, ka pupuhi, ka pāwera rānei te kiri.\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e\n\u003ch3\u003eTe Kaupare i te Mate\u003c\/h3\u003e\n\u003cp\u003eKa horapa noa te mate korokoro strep i te kāinga, inā koa ko te whare he tokomaha ngā tāngata e noho ana, e moe ana i te rūma kotahi.\u003c\/p\u003e\n\u003cp\u003eHeoi, he tikanga ka taea hei whakamimiti i te tūpono ka horapa te mate korokoro:\u003c\/p\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003eKia kaua e inu mai i te pounamu kotahi, e kai me te taputapu kotahi, e ngau kai hei whāngai atu māu ki te pēpi. Mā konei e whāngaihia atu ai te kitakita strep mai i tētahi ki tētahi.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eKia kaua e tao kai mō ētahi atu nōu ka māuiui, nō te kiri ka pokea.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eKia hīpokitia te waha me te ihu ka mare ana, ka tīhei ana, kia makaia atu te tīhū paru, kia horoi, kia whakamaroke hoki i ō ringaringa ki te hopi me te wai.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eKia kaua e moe te tokomaha i te rūma kotahi, i te moenga kotahi, mēnā e taea ana te whakawehewehe.\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e\n\u003ch3\u003eMō ētahi atu whakamārama\u003c\/h3\u003e\n\u003cul\u003e\n\u003cli\u003eToroa te paetukutuku o Hauora Aotearoa | Te Whatu Ora \u003ca rel=\"noopener\" title=\"Rheumatic fever\" href=\"https:\/\/www.healthnz.govt.nz\/health-topics\/conditions-treatments\/infectious-diseases\/rheumatic-fever\" target=\"_blank\"\u003eRheumatic fever\u003c\/a\u003e\n\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eHe ratonga kore utu te \u003ca href=\"https:\/\/nzrelay.co.nz\/index\"\u003eNew Zealand Relay Services\u003c\/a\u003e kei nzrelay.co.nz mēnā he tangata Turi koe, he taringa āhua turi ōu, he tangata turi matapō koe, he ārai whakaputa kupu rānei ōu.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eWaea atu ki Healthline \u003ca rel=\"noopener\" title=\"call 0800 611 116\" href=\"Tel:0800611116\" target=\"_blank\"\u003e0800 611 116\u003c\/a\u003e ahakoa te hāora o te rā 24\/7 mō ētahi tohutohu hauora kore utu, me ētahi mōhiotanga hei ārahi i tō ara whakamua. E wātea ana ki a koe he kaimātai hauora Māori ki te waea koe i waenga i te 8am me te 8pm. He ratonga whakawhiti reo, NZ Relay Service hoki e wātea ana ki a koe.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eMā te hunga e noho ana, e toro ana rānei ki ngā wāhi tuawhenua, ka taea te whakapā atu ki tētahi tākuta i ngā hāora kore mahi ki Ka Ora Telecare 0800 2 KA ORA (\u003ca rel=\"noopener\" title=\"call 0800 252 672\" href=\"Tel:0800252672\" target=\"_blank\"\u003e0800 252 672\u003c\/a\u003e) rānei \u003ca href=\"https:\/\/kaora.co.nz\/app\/\"\u003eKa Ora Telecare\u003c\/a\u003e Kei te wātea tēnei ratonga mai i te 5.00pm ki te 8.30am i ngā rā o te wiki, ā, 24 haora ia rā i ngā rā whakatā me ngā hararei tūmatanui.\u003c\/li\u003e\n\u003cli\u003eHe waea motuhake mō te hunga hauā e wātea ana i te Mane ki te Paraire, mai i te 8.00am ki te 5.00pm. Waea koreutu ki \u003ca rel=\"noopener\" title=\"call 0800 11 12 13\" href=\"Tel:0800111213\" target=\"_blank\"\u003e0800 11 12 13\u003c\/a\u003e tukua rānei he kuputuhi ki \u003ca rel=\"noopener\" title=\"text 8988\" href=\"SMS:8988\" target=\"_blank\"\u003e8988\u003c\/a\u003e mō ētahi kupu āwhina, whakamārama, me toro rānei i a \u003ca href=\"https:\/\/healthpoint.co.nz\/disability-helpline\/\" title=\"Disability Helpline\" rel=\"noopener\" target=\"_blank\"\u003eDisability Helpline\u003c\/a\u003e\n\u003c\/li\u003e\n\u003c\/ul\u003e","brand":"HealthEd","offers":[{"title":"Default Title","offer_id":49167482880228,"sku":"HE8174","price":0.0,"currency_code":"NZD","in_stock":true}],"thumbnail_url":"\/\/cdn.shopify.com\/s\/files\/1\/0102\/6916\/3582\/files\/3.0HE8174CDAcuteRheumaticFeverIS_tereoMaori.jpg?v=1781580026","url":"https:\/\/healthed.govt.nz\/products\/rheumatic-fever-information-sheet-te-reo-maori-he8174","provider":"HealthEd","version":"1.0","type":"link"}